10 asja mida arvestada sülearvuti ostmisel
Wednesday, April 8, 2009 10:19

Sülearvuti ostmisel paljudel pole aimugi mida täpsemalt jälgida. Mis protsessor on head? Miks vahemälu vajalik on? Kui suur peab ekraan olema?
Panin siia kirja mõned minu arvates tähtsad faktorid, mida mina isiklikult jälgin sülearvuti valimisel
1. Sülearvuti ekraan.
Kui su eesmärgiks on kasutada sülearvutit internetis surfamiseks, msn kasutamiseks või blogi pidamiseks, siis suuremat kui 14 tollist ekraani sul vaja pole. Suurema ekraaniga sülearvuti maksab üldjuhul vähem kuid on seevastu tunduvalt raskem(2-4 Kg). Kui sa aga kavatsed arvutiga mängima hakata ja tunned, et vajad lisaraskust et õlalihaseid treenida, vali kindlasti 15+ tolline läpakas – hind on soodsam ja mänguelamus parem.
Mina isiklikult eelistan matti ekraani, kuna läikivaga(glossy) ei saa töötada õues ning on üldse oma peegeldumise pärast ebamugav.
2. Protsessori seeria ja taktsagedus
Hetkeseisuga on parima hinna ja kvalitedisuhtega “Intel Core 2 Duo”, mis on enda eelkäiatest tunduvalt kiirem ning väiksema energiatarbega. Enamjaolt on levinud arvamus, et mida suurema taktsagedusega, seda kiirem on sülearvuti. Päris nii lihtne see ka ei ole – täpselt 3. punktis. Hea sülearvuti taktsagedus algab 1.8 GHz-st. Ka protsessori vahemälu e. cache suurus on oluline(4 MB+).
Protsessorid mida vältida:
Intel Atom – väikearvutitel
Intel Celeron – enamjaolt vanematel sülearvutitel
3. Sülearvuti muutmälu suurus ja töösagedus
Muutmälu (DDR RAM) kasutatakse töötavate protsesside haldamiseks(msn,photoshop,Internet Explorer). Seal hoitakse kõiki programme mida sa hetkel kasutad. Mida suurem on vahemälu(2 GB on piisav), seda rohkem programme saad sa korraga kasutada. Programmide kasutamiskiirust aga määrab töösagedus(head on alates 800MHz). Enamjaolt protsessor ei tee midagi vaid ootab, millal vahemälu enda töö lõpuni viib, seega on vahemälu valik tähtis, sellega ei tasu koonerdada.
4. Kõvaketta suurus
Kõvaketas e. HDD on ketas kuhu salvestatakse kõik sinu failid. Kui sul on plaanis kuulata muusikat ja surfata netis, siis peaks 150 – 200 GB piisama. Mängid ja tirid faile netist? Osta nii suur kui võimalik + muretse väline kõvaketas. Teine asi mida kõvaketta juures arvestada on selle pöörlemiskiirus(RPM - revolutions per minute). Enamus kõvakettaid on 5200-7200 rpm – üks peamisi faktoreid kuidas arvutit kiiremaks teha.
5. Jahutus
Veendu, et jahutussüsteem oleks vaikne ka suurte tööprotsesside juures. Mida rohkem programme sa hetkel kasutad seda suuremat müra jahutus tegema hakkab. Pika töötamisega võib see pea valutama panna, ilma et sa seda ise aimaksid.
6. Graafika kaart(mänguritele)
Moodsamate mängude mängimiseks vali erladiseisev graafikakaart(mitte integreeritud). Mälu peaks olema vähemalt 256-512MB. Teine asi mida jälgida, on kindlasti töösagedus, mis määrab kiiruse(alates 600MHz).
Integreeritud graafikakaart – see on kaval müüginipp, näidates klientideles suurt vahemälu suurust, mis tegelikult kasutab osaliselt arvuti enda vahemälu. Need on üldjuhul väga aeglased ja kasutud.
7. Aku kestvus
Mida võimsam sülearvuti, seda rohkem akut see ka tarbib. Enamus arvuteid on 6 cellised(aku koosneb 6-st väiksemast akust), kui võimalik, siis lase paigaldada 9 celline. See teeb su arvuti küll natuke suuremaks, kuid pikema aja peale saad aru, et see tasus end ära. Hea sülearvuti aku peaks kestma 3+ tundi. Reaalsuses on see number muidugi väiksem, kuna müüjad testivad neid miinimum tingimustes – wifi välja lülitatud, ekraani heledus maha keeratud, võimalikult vähe progamme töös jne.. Aku eluiga on 2-3 aastat, niiet ära siis ära ehmu, et aku enam vastu ei pea.
8. Klaviatuur
Proovi sülearvutit kasutada, vaata kas klahvid paiknevad just seal kus sa harjunud oled.
9. Väljundid
Kui kavatsed filme vaadata, siis veendu, et oleks olemas VGA või mõni muu TV väljundi. USB porte peaks ka olema vähemalt 3. Heliväljund(kõrvaklapid) võiksid paikneda sülearvuti külgedel, mitte ees – süles töötades on mugavam. Nupp WiFi väljalülitamiseks(energia kokkuhoiuks).
10. Hind
Tudengisülearvutid jäävad 5000 – 10 000 krooni piiresse. 10 000 – 20 000 on natuke nõudlikumatele. Üle 20 000 on juba äriklass, mis on esmapilgul on andmetelt isegi halvemad kui 10 000 – 20 000 hinnaklassi arvutid, kuid nende kvaliteet ja klienditugi kaaluvad nende hinna üles (keyboard ja touchbad kuluvad vähem, garantiivahet ei pea praktiliselt üldse käima, andmete kohta üllatavalt kiiremad).
Kui sülearvuti välja valitud, siis kui võimalik, küsi müüjalt, et ta näitaks mõnda garantiis olevat arvutit. Ebakvaliteetse sülearvuti tunnusmärgiks on nuppude ja touchpadi kulumine. Kui ostad sülearvutit moe pärast või “niisama” mänguasjaks, siis vali väike,valge ning väiksemate andmetega.
ants arvab:
April 8th, 2009 at 11:20
väike parandus:
punktis 4 kirjas “(RPM – round per second).” M lühendis tähendab siiski minuteid mitte sekundeid
Aarne arvab:
April 8th, 2009 at 12:32
Vahemälu on inglise keeles “cache”. RAM, ehk random-access memory on eesti keeles muutmälu.
RPM – revolutions per minute
Rain arvab:
April 8th, 2009 at 12:56
Tänud
Vead said parandatud
Peeter arvab:
April 8th, 2009 at 19:30
a) eee …VÄHEMALT kolm USB-d SÜLEarvutil ?!?
b) halva sülearvuti aku peab vastu 3 tundi
c) 2GB on tavaline, 4GB on piisav
d) ekraani tollide asmel oleks kohane rääkida resolutsioonist
e) kuna läpakat peab ikka kaasas kandma ka, siis võiks rohkem vaadata kaalu ja natuke vaadata ruumala – korrutame mõõdud omavahel.
Rain arvab:
April 8th, 2009 at 19:36
a) Minu sülearvutil on 4 USB auku ja ikka jääb puudu
b) Reaalsuses enamus sülearvuteid peabki 3 tundi vastu. 4-5 tunnised on juba äriklassi omad või kallimad
c) Muidugi, mida rohkem seda uhkem, kuid keskmine arvutikasutaja kasutab vaevu 1 GB-i
d) kellele vorst kellele kala
e)õige
siin räägin ma ikkagi enda eelistustes ja tähelepanekutest. Soovid varieeruvad muidugi
A.I.V.O. arvab:
April 8th, 2009 at 20:56
Mnjah… Eks ta omajagu õigus ole, et äriklassi läpakat tasub osta küll.
Esiteks, nagu mainitud klahvide pärast juba. Mul endal on Dell Latitude c640. Ostsin kasutatud peast teise. Klaviatuur toimib kenasti.
Teiseks, nagu olen kuulnud ja lugenud, on äriklassi läpakad palju töökindlamad kui uued tilulilu masinad.
Isegi ITimehed, kes parandavad teisi läpakaid ja testivad süsteeme, on öelnud: Kurat, kus aastaid tagasi osati teha masinaid, mis kestsid…
Peeter arvab:
April 8th, 2009 at 21:45
Neli ja puudu – miks Sa siis läptop’i ostsid, kui vajad tegelikult desktop’i?
Ja kummalisel kombel mind väga häirib see sõna “äriklass”, kui tegelikult peaks asi olema vaqstupidine – eraisikule on arvuti suur osta ja see peaks olema vastupidav, äri saab puruks löödu asemele sekundiga uue lisada.
Rain arvab:
April 9th, 2009 at 21:11
bluetooth hiir,väline hdd,USB, lisa wifi USB – on koguaeg taga kui just ei liigu kuskil. Lauaarvutit ei ostnud, kuna seda on tülikas kaasas kanda, väga lihtne ju. Puht usb portide pärast ei hakka nüüd lauaarvutit ostma. “Äriklassi sülearvuti” on laialt kasutatav termin
Jüri arvab:
April 13th, 2009 at 00:09
Hea juhend!
Natuke põhjalikumalt sarnane asi: http://www.L2ptop.com/?p=valimine
Egert arvab:
February 23rd, 2010 at 21:33
Et mälu kohta mida rohkem seda uhkem on täiest väär!!
Sest mälu ei ole mõttet panna rohkem kui su prose võimaldab. ehk siis kui sul on 2ghz protsesso ei ole vaja sul toppida endale arvutisse 4gb mälu kunas arvuti ei kasuta seda ülejäänut 2 gb mis oled juurde pannud.